Kompressori lüliti

tööpõhimõte
Seda kasutatakse peamiselt õhukompressori käivitus- ja seiskamisoleku reguleerimiseks. Reguleerides rõhku õhupaagi sees, saab õhukompressor seiskuda ja puhata, millel on masinale hooldusmõju. Õhukompressori tehase silumise ajal reguleerige see vastavalt kliendi vajadustele määratud rõhule ja seejärel määrake rõhuerinevus. Näiteks kui kompressor hakkab käivituma, sisestage õhk õhumahutisse ja kui rõhk jõuab 10 kg-ni, siis õhukompressor seiskub või tühjeneb. Kui rõhk jõuab 7 kg-ni, hakkab õhukompressor uuesti tööle ja tekib rõhu erinevus selle protsessi ajal, mis võimaldab kompressoril puhata ja õhukompressorit kaitsta.
Kompressorit juhib otse elektrimootor, mis põhjustab väntvõlli pöörlemise ja ühendusvarda kolvi edasi-tagasi liikumist, mis põhjustab silindri mahu muutumise. Silindrisisese rõhu muutumise tõttu surutakse õhk läbi sisselaskeklapi, et läbida õhufiltri (summuti) ja siseneda silindrisse. Surutakti ajal läbib suruõhk silindri mahu vähenemise tõttu väljalaskeklapi ja siseneb õhumahutisse läbi väljalasketoru ja ühesuunalise klapi (kontrollklapp). Kui väljalaskerõhk jõuab nimirõhuni 0,7 MPa, peatab selle rõhulüliti juhtseade automaatselt. Kui rõhk õhupaagis langeb väärtusele 0.5-0,6 MPa, ühendub rõhulüliti automaatselt ja käivitub.
Lüliti struktuur
Erinevate temperatuurimõõtmisvahemike jaoks tuleks valida erineva struktuuriga temperatuurilülitid. Temperatuurivahemikus 0 kraadi ~100 kraadi kasutatakse tavaliselt tahke paisumise tüüpi temperatuurilüliteid. Temperatuurivahemikus 100-250 kraadi kasutatakse enamasti gaasipaisu tüüpi temperatuurilüliteid. Temperatuurivahemikus üle 250 kraadi saab kasutada ainult termopaare või soojustakistustermomeetrit, mis muundatakse mõõtesaatjate kaudu analoogelektrilisteks signaalideks, seejärel muundatakse elektrisignaal lülitussignaaliks [6].
Tahke paisumistemperatuuri lüliti tööpõhimõte on kasutada erinevate tahkete ainete pikkuste erinevust pärast kuumutamist, et tekitada nihe, mis paneb kontakti toimima ja väljastab temperatuurilüliti signaali. Näiteks on temperatuurilüliti, mis koosneb bimetalllehtedest (messingist lehed, mis on virnastatud indiumist teraslehtedele). Tänu messingist lehtede suuremale lineaarsele paisumistegurile võrreldes indiumist teraslehtedega painduvad bimetalllehed kuumutamisel. Kui määratud temperatuur on saavutatud, tekitab bimetalllehe vaba ots (temperatuurilüliti liikuv kontakt) piisava nihke, eraldub fikseeritud staatilisest kontaktist ja saadab lülitussignaali.
Gaasi paisumise temperatuuri lüliti töötab gaasirõhu termomeetri põhimõttel. Sellel on gaasilise lämmastikuga täidetud temperatuurimõõtepakett, mis on suletud kapillaari kaudu ühendatud rõhulüliti mõõteelemendiga. Kui mõõdetud temperatuur saavutab määratud väärtuse, paneb temperatuurikolbi siserõhk rõhulüliti tööle.